Eelnõuga muudetakse kultuuri- ja spordipreemiate süsteem paindlikumaks. Edaspidi nähakse seaduses ette preemiate piirarv, mitte konkreetne number. Preemiate suurus hakkab sõltuma riigieelarve võimalustest.
Uuest aastast hakkab preemiate arvu ja rahalise mahu üle otsustama spordipreemiate puhul valitsus ning kultuuripreemiate puhul kultuuriminister. Nii valitsus kui ka kultuuriminister teevad laureaatide otsused vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatide andmed tuleb ministeeriumi kodulehel avalikustada hiljemalt 1. veebruaril.
Kultuuriminister saab ka kultuuripreemiate komisjoni moodustamise pädevuse. Seni kinnitas komisjoni liikmed valitsus. See lihtsustab menetlust ja vähendab halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse senised riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid. Vabanevad vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et kasutada raha sihipärasemalt.
Viimaste aastate praktika näitab, et huvi kultuuristipendiumite vastu on olnud väike ning osa stipendiume on jäänud välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi tugi sportlasteni teiste toetuste kaudu. Edaspidi ei pea enam taotlema spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Muudatustega väheneb halduskoormus nii stipendiumide taotlejate kui ka kultuuriministeeriumi jaoks. Kaob vajadus eraldi stipendiumivoorude korraldamiseks ja taotluste menetlemiseks.
Möödunud aastal määrati 156 spordistipendiumi kogusummas 140 400 eurot. Kultuuristipendiumi sai 20 inimest kogusummas 46 000 eurot.
Stipendiumideks ette nähtud vahendid suunatakse teistesse toetustesse, et muuta rahakasutus paindlikumaks.
Eelnõu kohaselt on seadus kavandatud jõustuma 1. aprillil 2026.
Eelnõust lähtuvalt peavad kõik ajateenistusse asuvad kutsealused oskama alates 2027. aasta algusest vähemalt B1-tasemel eesti keelt. Kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles või tema keeleoskust ei ole võimalik andmekogude põhjal tuvastada, peab ta tegema kohustuslikus korras B1-keeletaseme eksami. Eelnõu näeb ette, et kui kutsealune ei soorita B1-tasemel eksamit, peab ta läbima ühe aasta jooksul Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning tegema eksami uuesti. Esmakordse keeleõppe läbimise eest tasub riik. Tasemeeksamile mitteilmumisel või keelekursustel mõjuva põhjuseta mitteosalemisel nähakse Kaitseressursside Ametile ette õigus rakendada kutsealuse suhtes kaitseväeteenistuse seaduse kohaseid haldussunnimeetmeid.
Eelnõus sätestatud nõue on vajalik, et minimeerida keeleoskamatuse tõttu tekkida võivaid eluohtlikke olukordi, sest alla B1-tasemel eestikeele oskusega ajateenija ei suuda omandada relvade, laskemoona või lõhkeaine ohutusega seotud informatsiooni. Senine praktika on näidanud, et napi keeleoskusega ajateenija ei pruugi ka kogu sõjaväelise väljaõppe jaoks olulist materjali päriselt omandada, vaid osa sellest võib jääda mehaanilise, ilma tegeliku arusaamiseta päheõppimise tasemele. Puuduliku keeleoskusega ajateenija ei pruugi aru saada sõduri ellujäämiseks vajalikest suunistest ja käskudest.
Eelnõu eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist Rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtorganis ning vältida praegu ja tulevikus olukordi, kus nõukogu koosneks ainult ühest soost isikutest.
Seadust muudetakse, et anda keskkonnaametile õigus kasutada riikliku järelevalve tegemisel eriolukordades lisaks füüsilisele jõule ka gaasirelva, külmrelva ja käeraudu. Seoses volituste laiendamisega nähakse keskkonnainspektoritele ette täiendav väljaõpe, mis koosneb nii baas- kui jätkukoolitustest.
Praegu on keskkonnaametil salaküttimise ja kalastamise järelevalves õigus kasutada eriolukorras tulirelva. Eelnõu ei laienda tulirelva kasutamise õigust, see jääb ka edaspidi üksnes jahi-, metsa-, kalapüügi- ja lennundusseaduse alusel tehtava riikliku järelevalve juurde. Eelnõuga lahendatakse probleemi, kus igapäevases töös inspektoril abivahendeid ei ole. Erikoolituse läbides saavad nad õiguse kasutada nii gaasi kui külmrelva.
Keskkonnaametis töötab 132 keskkonnainspektorit. Muudatuse eesmärk on tagada nende turvalisus ja anda neile piisavad vahendid keskkonnale tõsist kahju tekitavatele rikkumistele reageerimiseks. Näiteks olukordades, kui tuleb katkestada ohtlike jäätmete põletamine, reovee vette või ohtlike ainete pinnasesse laskmine. Inspektoritel peab olema võimalus viivitamatult reageerida, rikkumine lõpetada ja rikkuja kinni pidada. Gaasi- või külmrelva saab kasutada äärmise meetmena, kui muud abinõud ei anna tulemust.
Seaduse muutmisega rakendatakse ELi alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrus. Eesmärk on parandada ülevaadet ja ligipääsu elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristule ning muuta roheenergial põhinev liikumine lihtsamaks ja kindlamaks kogu Euroopa Liidus.
Seaduse muutmine võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad. See parandab tarbijate võimalusi oma liikumist planeerida ja toetab liikuvusteenuste ja digilahenduste arengut.
Muudatused puudutavad laadimis- ja tankimistaristu käitajaid ning digiteenuste pakkujaid, kes koondavad ja kuvavad tarbijatele liikumisinfot. Mõju avaldub eelkõige suurematele energia- ja kütuseettevõtetele ning taristu käitajatele, sealhulgas Enefitile, Eleportile, Alexelale, Elektrumile, Terminalile, Nestele, Ignitisele ja Circle K-le. Neil tekib kohustus teha taristuandmed standardiseeritult kättesaadavaks, mis suurendab mõningal määral halduskoormust, kuid parandab teenuste kvaliteeti ja andmete usaldusväärsust.
Pädevaks asutuseks määratakse Transpordiamet ning riiklikuks juurdepääsupunktiks kavandatakse Eesti teabevärav. Riikliku juurdepääsupunkti funktsiooni loomist rahastatakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava andmehalduse reformi raames.
Tasakaalustamaks mõningast halduskoormuse suurenemist muudetakse autoveoseadust, edendades e-asjaajamist.
Seadust muudetakse, et tugevdada maksualast halduskoostööd ja teabevahetust ELi liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle halduskoostöö direktiivi muudatused, mida tuleb rakendada alates 1. jaanuarist 2026.
Seaduse jõustumisel muutub krüptovara maksustamine läbipaistvaks. Krüptovarateenuse osutajatele kehtestatakse aruandluskohustus krüptovara vahetus- ja ülekandetehingute ning suuremahuliste jaemaksetehingute kohta. Info tuleb maksuhaldurile esitada koondandmetena. Muuhulgas võimaldab see teabe automaatset vahetust maksuhaldurite vahel. Krüptovarast saadud tulu maksustamise reegleid eelnõu ei muuda.
Muudatusega laieneb finantskontode automaatse teabevahetuse kohaldamisala e-raha toodetele ja keskpankade digivääringutele. Ühtlasi täpsustatakse aruandluse sisu, et esitatav teave oleks ühtlasemalt struktureeritud ja paremini kasutatav.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis asendab varasema samasisulise direktiivi ja kohandab tarbijakaitse nõuded nutiajastu kasutusloogikaga.
Direktiiv ajakohastab reeglid vastavalt olukorrale, kus finantsteenuseid sõlmitakse üha enam telefoni, veebivormi või vestlusroboti kaudu. Eesmärk on anda tarbijale piisavalt kaitset kaugmüügi ehk sidevahenditega sõlmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja kasutajale arusaadavalt ka väiksel ekraanil. Ühe olulise muudatusena näeb eelnõu ette õiguse nõuda online asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettevõtja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema võimalus suunata vestlus päris nõustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline või roboti standardsed vastused jäävad liiga üldiseks. Tarbijal peab olema võimalus suhelda enne lepingu sõlmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest õigesti aru saanud.
Olulise uuendusena kehtestatakse veebilepingute puhul taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. See peab andma tarbijale võimaluse loobuda 14-päeva jooksul ostust sama lihtsalt kui internetipoest paari klikiga asja soetamine. Praegu on e-poes ostmine tehtud ülilihtsakssaks, aga taganemine on sageli keeruline ja peidetud blankettide või juhiste taha.
Eesti allkirjastas konventsiooni detsembris 2025 Haagis koos 33 teise riigi ja Euroopa Liiduga. Ratifitseerimine on järgmine samm panna Venemaa vastutama agressiooniga tekitatud laastavate kahjude eest Ukraina riigile, elanikele, ettevõtetele ja keskkonnale.
Loodava rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni ülesanne on hinnata Venemaa agressiooniga põhjustatud kahjusid Ukrainas ja määrata kindlaks hüvitissummad, mis kuuluvad väljamaksmisele. Komisjon tegeleb registreeritud kahjunõuete sisulise kontrolli ja õiguspärasuse hindamisega. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 25 allakirjutanut.
Komisjoni loomine on osa kolmeosalisest terviklikust rahvusvahelisest hüvitusmehhanismist. Esimene sammas on kahjude register, mis loodi 2023. aasta mais Euroopa Nõukogu raamistikus ja mis kogub ning registreerib kahjunõudeid koos tõenditega. Praeguseks on registrisse kantud üle 80 000 kahjunõuet 13 kategoorias. Teine sammas on nüüd loodav kahjunõuete komisjon, mis kontrollib registreeritud nõuete õiguspärasust ja määrab hüvitatavaid summasid. Kolmas samm on kompensatsioonifond, mis tuleb tulevikus luua ja mis hüvitab Ukrainale komisjoni kinnitatud nõuded.
Protsess tugineb ÜRO Peaassamblee 2022. aasta resolutsioonile, mis kinnitab Venemaa kohustust hüvitada rahvusvahelise õiguse rikkumisega tekitatud kahju. Eesti on olnud mehhanismi üks eestvedajaid ja osalenud aktiivselt konventsiooni väljatöötamises. Konventsioon on avatud liitumiseks kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele riikidele, kes toetasid ÜRO Peaassamblee vastavat resolutsiooni. Venemaa saab komisjoniga ühineda vaid juhul, kui ta tunnistab oma vastutust agressiooni eest ja nõustub kahjud hüvitama.
Seadust muudetakse, et Eesti põhimaanteedel saaks kasutada pikemaid ja raskemaid autoronge. Praegu sõidavad Eesti teedel valdavalt kuni 18,75 meetri pikkused ja 44 tonni rasked autorongid. Uue korra järgi saaks eriloa alusel kasutada kuni 25,25 meetri pikkuseid ja 60 tonni raskeid autoronge.
Muudatuse mõte on vedada ühe sõiduga rohkem kaupa. Kaks 25,25 meetri pikkust autorongi veaks sama koguse kaupa, mille vedamiseks oleks muidu vaja kolme tavapärast poolhaagisega veokit. See võib vähendada ettevõtete veokulusid, liikluskoormust maanteedel ja transpordi keskkonnamõju.
Pikemad autorongid oleksid lubatud ainult eriloaga ja kindlatel marsruutidel, kus möödasõiduks on hea nähtavus. Peamiselt puudutab see Tallinna–Tartu–Luhamaa, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu–Ikla põhimaanteed. Kasutuselevõtt on kavandatud järk-järgult, et liiklejad saaksid uue lahendusega harjuda.
Eriloa tingimustes nähakse ette täiendavad tehnilised nõuded, mis puudutavad sõiduki tähistamist, võimsust, rehve ja keskkonnanorme. Loa andjal on võimalus kehtestada ka ajapiiranguid.
Eelnõuga muudetakse jäätmeseaduse § 1 lõike 5 ülamärkes 1 toodut ja lisatakse piirang riigihangete seaduse § 12 rakendamisele ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise ning kohaliku omavalitsuse üksuse korraldusel kokku kogutud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise tellimisele. Muudatuse eesmärk on anda jäätmekäitluses erasektorile rohkem investeerimiskindlust, parandada konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Eelnõu kohaselt jõustub uus nõue 1. jaanuaril 2031, et kohaliku omavalitsuse üksusele jääks uue nõudega arvestamiseks piisavalt aega. Juhul kui avatud või piiratud hankemenetlus on pakkumuste puudumise tõttu lõppenud, näevad riigihangete seaduse sätted ette võimaluse sisetehinguks, ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist.
Eelnõuga kõrvaldatakse tehniline viga ja tagatakse selgus, et õnne- ja osavusmängude maksustamine kaughasartmänguna toimub ühetaoliselt. Muudatus võimaldab eemaldada seaduses tehnilise vea, mis võib anda alust ekslikele vaidlustele. Kiire jõustamine aitab taastada olukorra, millega turuosalised ja maksuhaldur arvestasid, ehk ühtne maksumäär mõlemale mänguliigile. Eelnõuga tehtav muudatus jõustub seaduse vastuvõtmisel Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Selline lahendus võimaldab kiiret õigusselguse taastamist.
Eelnõuga muudetakse hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendatakse nii hankijate töö- kui ka pakkujate halduskoormust. Oluliselt lihtsustatakse alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete reegleid. Selleks kaotatakse senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, jättes alles vaid lihthanke ja rahvusvahelise piirmäära. Samuti tõstetakse lihthanke piirmäärade väärtusi, et viia need vastavusse muutunud majandusolukorraga. See muudatus vähendab oluliselt hankijate töökoormust.
Riigihanke piirmäära kaotamine ja lihthankemenetluse laiendamine lihtsustab ligikaudu 49% kõikidest riigihangetest, mis statistiliselt tähendab üleminekut keskmiselt 87-päevaselt menetluselt oluliselt kiiremale, ligi 50-päevasele menetlusele. Piirmäärade tõstmisega kasvab ka nn väikeostude osakaal, mille puhul on menetlus veelgi lihtsam. Suuremahulised ja suurema riskiga lepingud jäävad endiselt rangema kontrolli alla. Administratiivset ressurssi hoitakse kokku just väiksemate hangete arvelt.
Lisaks tehakse mitmeid väiksemaid, kuid olulise mõjuga muudatusi bürokraatia vähendamiseks. Näiteks antakse hankijale võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust või valida, milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Riigikaitse valdkonnas riigihangete kiiremaks korraldamiseks lisatakse seadusesse täiendav alus väljakuulutamiseta menetluse korraldamiseks. Need muudatused vähendavad nii hankijate kui ka pakkujate jaoks toimingute arvu ja säästavad aega.
Eelnõuga kiirendatakse riigikaitseks vajalike ehitiste kavandamist ja ehitamist. Muudatuste vajalikkus on tingitud julgeolekuolukorrast ning liitlaste vastuvõtmise ja riigi kaitseplaanide rakendamise vajadusest. Samuti aitab uus regulatsioon tagada riigikaitseks vajaliku taristu ja tootmise ning väljaõppevõimekuse rajamist.
Eelnõu kohaselt saab valitsus kaitseministri ettepanekul ja ohuhinnangu alusel määrata hoone riigikaitseliseks ehitiseks. Riigikaitselise ehitise eesmärk on tagada riigi julgeolek ja sõjaline kaitse. Riigikaitseliseks ehitiseks võib olla nii ministeeriumide valitsemisalas olev hoone kui ka strateegilist või sõjalist kaupa tootva ettevõtte tootmishoone.
Riigikaitseliste ehitiste kavandamisel jäetakse ära planeerimismenetlus, keskkonnamõju hindamine ja metsateatise esitamine, mis tähendab, et sisuliselt saab ehitamisega alustada pärast loamenetluste, näiteks ehitus- ja keskkonnalubade ning kui tegemist on vastava alaga, siis ka Natura mõju hindamise, läbimist. Pooleliolevad planeeringud viiakse lõpuni senise korra alusel.
Sama eriregulatsioon laieneb ka side- ja eelhoiatamissüsteemidele, sõjalise väljaõppega seotud rajatistele, harjutusväljadele ja lasketiirudele ning sõjaväelinnakute ja ladustamisega seotud ehitistele.
Eelnõuga nähakse ette ka vaidluste kiirem lahendamine. Riigikaitseliste ehitistega seotud kohtuvaidlused tuleb lahendada eelisjärjekorras nelja kuu jooksul, erandjuhul kuni kuue kuu jooksul. Esialgset õiguskaitset saab edaspidi taotleda üksnes koos kaebuse, apellatsiooni või kassatsiooniga, mitte eraldi või abstraktselt. Vaidlustamine on võimalik juhul, kui esineb oht oluliseks keskkonnahäiringuks; subjektiivsete õiguste kaitse jääb alles.
Kohalike omavalitsuste roll ruumiotsustes väheneb riigimaad puudutavate riigikaitseliste ehitiste puhul: valitsus saab peatada planeeringud ja määrata maa sihtotstarbe, kuid kohaliku omavalitsuse arvamust küsitakse alati.
Seaduseelnõuga võetakse üle EP ja nõukogu direktiiv 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK (Rootsi direktiiv) ning EP ja nõukogu direktiiv 2023/2123, millega muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK, et viia see vastavusse isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormidega (direktiiv 2023/2123). Rootsi direktiiviga muudetakse kohustuslikuks EL-i liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe operatiivset vahetamist siiani reguleerinud Rootsi raamotsuse sätted ning nende rakendamist puudutavad operatiivkoostöö soovituse sätted. Eelnõus täpsustatakse siseriikliku õiguse regulatsiooni, et see vastaks direktiivides sätestatud nõuetele.
Eelnõu muudatused näevad ette leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis piirab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja pidurdab majanduskasvu. OSKA prognooside kohaselt jääb Eestis igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust ei kata Eesti haridussüsteemi lõpetajad. Olulisema muudatusega asendatakse senine lühiajalise töötamise erisus tööjõupuudusega tegevusalade erisusega. Tööjõupuudusega tegevusaladel võimaldatakse tähtajalist elamisluba töötamiseks soodsamatel tingimustel. Seaduse jõustudes ei hakata nendel tegevusaladel kohaldama piirarvu ja eraldi ei ole vaja taotleda Eesti Töötukassa luba. Palgakriteeriumiks määratakse 80% Eesti keskmisest brutokuupalgast, mis vastab paremini oskustöötajate tegelikule palgatasemele ja välistab odava tööjõu sissetoomise.
Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostatakse selgete kriteeriumide alusel, milles arvestatakse: OSKA tööjõuvajaduse prognoosi; tegevusala ekspordi osatähtsust ja keskmist töötasu. Praegu on erisus eelkõige suunatud töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse sektoritele. Loetelu kehtestab valitsus kuni viieks aastaks. Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavatele elamislubadele kehtestatakse aastane mahupiirang, mis sõltub majanduskeskkonnast: majanduskasvu tingimustes kuni 0,2% alalisest elanikkonnast (u 2600 luba); muudes tingimustes kuni 0,1% alalisest elanikkonnast (u 1300 luba). Majanduskasvu hindamisel lähtutakse rahandusministeeriumi jooksva aasta SKP reaalkasvu prognoosist, mis peegeldab paremini tegelikku majandusolukorda. Hinnanguliselt toob seaduse muudatus lisamaksutulu perioodil 2026–2029 aastatel orienteeruvalt 14–27 miljonit eurot aastas. Kumulatiivne maksutulu võib ulatuda 37–65 miljoni euroni aastas, kui enamik välistöötajaid jääb Eestisse pikemaks ajaks.
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv ehk nn ühtse loa direktiiv, mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Edaspidi võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Piisab, kui uus tööandja registreerib töökohavahetuse politsei- ja piirivalveametis, kes teeb otsuse kuni 30 päeva jooksul. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust. Muudatus vähendab oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist. Töötamiseks antud elamisloa alusel võib välistöötaja edaspidi olla tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud, sõltuvalt elamisloa kestusest: alla 2 aasta kehtinud elamisloa puhul kuni 3 kuud; vähemalt 2 aastat kehtinud elamisloa puhul kuni 6 kuud.
Erandjuhtudel võib töötaolek kesta kuni 9 kuud. Lisaks laieneb töötaoleku lubatav alus ka muudele töölepingu lõppemise põhjustele, sh töötaja enda algatusel. Kui töötaolek kestab üle 3 kuu, peab välismaalane tõendama piisavate rahaliste vahendite olemasolu Eestis elamiseks. Pikaajalise viisaga töötamisel Eestis viibivatel inimestel tekib õigus mitmetele sotsiaalkindlustushüvitistele, näiteks vanemahüvitis, töövõime- ja pensionihüvitised. See tekib eeldusel et üldised kvalifitseerumistingimused on täidetud. Õigus kehtib ainult neile, kes reaalselt Eestis töötavad ja kellel on vastav viisa. Peretoetused välistöötajatele ei laiene. Välismaalaste tööle võtmise seadusrikkumiste arv on viimastel aastatel kasvanud. Kui 2021. aastal registreeriti 380 vastutusele võtmist, millest vaid ühel juhul karistati juriidilist isikut, siis 2024. aastal tuvastati juba 524 rikkumist ning juriidilisi isikuid võeti vastutusele 38 korral. Kehtivad trahvimäärad pärinevad 2010. aastast ja on ajale jalgu jäänud ega täida karistusõiguslikku eesmärki. Mõne rikkumise eest on juriidilise isiku maksimaalne trahv 3200 eurot, mis ei ole paljudele ettevõtetele tegelik heidutus. Seoses sellega tõstetakse juriidiliste isikute trahvimäärasid, seades maksimaalseks trahviks oluliste rikkumiste korral 100 000 eurot. Eesmärk on suurendada sanktsioonide mõjusust ja ennetada rikkumisi.
Seadust muudetakse, et vähendada taastuvenergia tasu energiamahukatele ettevõtetele ja parandada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid. Energia on paljude tööstusettevõtete üks suurimaid kulusid ja hinnalangus aitab muuta Eesti ettevõtete tooted konkurentsivõimelisemaks nii kodu- kui välisturgudel.
Muudatuse kohaselt saavad alates 1. jaanuarist 2026 ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, maksta taastuvenergia tasu senisest madalamas määras. Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 80. Soodustus ulatub sõltuvalt sektorist 75–85 protsendini, mis tähendab keskmiselt 6,8 eurot vähem iga tarbitud MWh kohta. Suurim mõju on puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ning keemiatööstusele.
Soodustus rakendub tagasiulatuvalt, hüvitamine toimub Eleringi kaudu ning see on seotud tingimustega: ettevõte peab kasutama energiajuhtimissüsteeme või -auditeid ning soodustus seotakse järk-järgult pikaajaliste taastuvenergia otselepingute olemasoluga. Nii tagatakse, et toetus jõuab vaid nende ettevõteteni, kes parandavad süsteemselt energiatõhusust ja vähendavad heitkoguseid.
Meetme aastane kulu on ligikaudu 9 miljonit eurot, see kaetakse riigieelarvest ning puudujääk taastuvenergia tasus kompenseeritakse EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi tuludest. Muudatus ei too kaasa taastuvenergia tasu tõusu teistele tarbijatele. Eelnõu rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni riigiabi luba.
Seadust muudetakse, et viia Eesti õigus kooskõlla ELi uute määrustega, mis käsitlevad osoonikihti kahandavaid aineid ja fluoritud kasvuhoonegaase. Muu hulgas ajakohastatakse viiteid, täpsustatakse kutsete ja lubade andmise korda ning laiendatakse reguleerimisala uutele ainerühmadele, sealhulgas HFOdele ja looduslikele külmaainetele.
Oluline osa muudatustest on suunatud F-gaaside kasutamise vähendamisele ja keskkonnahoiu parandamisele. F-gaasid on inimtekkelised gaasid, mis tekitavad kasvuhooneefekti – näiteks SF6 on 23 000 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Kuna F-gaase leidub tavalistes külm- ja kliimaseadmetes ning alajaamades olevates elektrilülitites, seab seadus rangemad nõuded nende käitlemisele, kontrollile ja aruandlusele. Eesmärk on soodustada üleminekut looduslikele külmaainetele ning rohetehnoloogiale külmamajanduses.
HFO-sisaldavate seadmete omanikud (praegu 14) peavad hakkama seadmeid registreerima ja tegema lekkekontrolle (100–300 eurot). Külma-, kliima- ja soojuspumpade käitajate kutsetunnistused muutuvad tähtajaliseks. Käitlemisloa kohustus laieneb ka looduslikele külmaainetele, mis mõjutab vähemalt 20 ettevõtjat.
Mitmes valdkonnas vähendatakse samal ajal halduskoormust. Näiteks kaob kohustus registreerida eluhoonetesse paigaldatud suurema võimsusega soojuspumpasid (50–100 seadet), lihtsustatakse F-gaaside aruandlust ja kehtestatakse künniskogused, mis vähendavad andmete esitamise kohustust umbes 10 ettevõtjal.
Muudatused on kavandatud jõustuma üldkorras ning Euroopa Komisjoni tuleb uutest karistussätetest teavitada enne 1. jaanuari 2026.
Eelnõuga täpsustatakse ebaausaid kauplemisvõtteid reguleerivaid õigusnorme, et võidelda ebaausate kaubandustavade vastu, mis eksitavad tarbijaid ega lase neil teha jätkusuutlikke tarbimisvalikuid, ning eelkõige selliste tavade vastu, mis on seotud kauba enneaegse vananemisega, eksitavate keskkonnaväidetega (rohepesu), eksitava teabega toodete või kauplejate äritegevuse sotsiaalsete omaduste kohta või läbipaistmatute ja mitteusaldusväärsete kestlikkusmärgistega.
Eelnõuga täpsustatakse ebaausaid kauplemisvõtteid reguleerivaid õigusnorme, lisades konkreetsed keskkonnaga seotud eksitavad tavad, mis loetakse igal juhul ebaausaks (n-ö must nimekiri) ja mille kasutamine on keelatud.
ELi vastava direktiivi üks eesmärk on tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja keskkonnakaitse ning liikuda edasi rohemajanduse suunas. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks on aga vaja, et tarbijad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid. Praegusajal puutuvad tarbijad kokku toodetega, mida reklaamitakse jätkusuutlikuna ning mis väidetavalt ei ole keskkonnale kahjulikud, kuid selle väite usaldusväärust ei ole kontrollitud. Sageli on erinevad keskkonnaväited turundusstrateegia osa ega ole terviklikult seotud ettevõtte või toodete keskkonnatoimega. Seega tegelevad kauplejad tahtlikult või tahtmatult rohepesuga. Kuivõrd erinevaid keskkonnaalaseid väiteid ja märgiseid on väga palju, siis ei suuda paljud tarbijad selles maailmas hästi orienteeruda ning seetõttu on ka nende eksitamine lihtne.
Tarbijakaitseseaduse muudatustega tõstetakse trahvimäärasid, mis puudutavad ebaausa kauplemisvõtte kasutamist, ebamõistlikult kahjustavaid lepingutingimusi ja võlaõigusseaduses sätestatud nõuete rikkumist. ELi vastava direktiivi ülevõtmiseks tuleb liikmesriigil näha ette ulatuslike rikkumiste puhul trahvid kuni 4% ettevõtja eelmise majandusaasta käibest või kuni 2 miljonit eurot, kui käibeandmed puuduvad.
Eelnõuga luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks olukordades, kus patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tulenev seisund muudab ta otsusevõimetuks ja tekitab otsese ohu tema enda või teiste elule ja tervisele. Sellised olukorrad võivad tekkida vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või statsionaarse õendusabi osutamisel, kui patsiendi käitumine ei võimalda tervishoiuteenust edasi osutada ilma kohese sekkumiseta.
Praegu tohib ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames, kuid praktikas on vajadus sekkuda sageli ka vabatahtlikult ravil olevate patsientide või patsientide puhul, kes viibivad väljaspool psühhiaatriaosakonda, näiteks erakorralises meditsiinis, intensiivravis või kiirabis. Sellise vajaduse võivad põhjustada näiteks joobeseisund, deliirium või muu seisund, mis muudab patsiendi käitumise ettearvamatuks ja ohtlikuks. Selge seadusliku aluse loomine on vajalik, sest ohjeldusmeetmed on intensiivne vabaduspõhiõiguse riive.
Õigusraamistiku kehtestamine tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse ning ühtlase ja kvaliteetse ravi, võimaldades vältida olukordi, kus sekkumise õiguspärasus on vaieldav. Kuigi ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasneb tervishoiuteenuse osutajatele täiendav jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus, vähendab uus kord halduskoormust vaidluste lahendamisel.
Seadust muudetakse, et ajakohastada Eesti postiturgu ja tagada universaalse postiteenuse jätkusuutlik osutamine arvestades nii kasutajate kui ka teenusepakkuja huve.
Traditsiooniliste postiteenuste valdkonnas on sisuliselt tegu monopoolse turuga, samas kui kullerteenustes toimub aktiivne konkurents. Muutuv turg ja rahvusvahelised trendid tingivad vajaduse uuendada universaalse postiteenuse korraldust, rahastamist ja kogu postiturule kehtivaid nõudeid.
Eelnõuga vähendatakse märkimisväärselt halduskoormust: universaalse postiteenuse osutaja vabastatakse ebamõistlikult koormavast kulude hüvitamise taotluste esitamise kohustusest ning teised operaatorid ei pea enam taotlema tegevusluba, vaid saavad edaspidi tegutseda majandustegevusteate alusel.
Muudatuste tulemusena paraneb universaalse postiteenuse kuluefektiivsus ja stabiilsus, lihtsustub aruandlus- ja loamenetlus ning postiteenused muutuvad kasutajatele paindlikumalt ja paremini kättesaadavaks.
Eelnõuga lahendatakse energiakriisi taustal esile kerkinud kitsaskohti. Mikro- ja väiketootjad, kes on samaaegselt ka tarbijad, edastavad üldjuhul elektrivõrku üksnes enda tarbimisvajadusest üle jäävat elektrienergiat ehk ei tooda elektrienergiat oma majandus- ega kutsetegevusena. Selliste taastuvenergia mikrotootjate (s.o alla 15 kW tootmissuunalise võimsusega tootmisseadmete), kes on enamasti kas kodumajapidamised või väikeettevõtted, koormamine samade nõuetega nagu suurtootjaid, oleks ebaproportsionaalne.
Senisest suurem paindlikkus tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise suhtes on vajalik, sest praktikas on osutunud tootjal täpselt 100% lepingulise võimsuse saavutamine keeruliseks ja on tekitanud täiendava ja põhjendamatu riski oma lepingulise tootmisvõimsuse ületamiseks ja sellega ühtlasi võrgulepingu rikkumiseks ainult jäiga 100% võimsuse tootmisnõude tõttu. Samuti täpsustatakse, et nn. alakasutustasu vabastus rakendub hanke võitnud saartalitlusvõime teenuse pakkujale. Lisaks edendatakse salvestusüksuste laiemat kasutuselevõttu neile saartalitlusvõime tagamise teenuse rahastamise kuluga seotud arveldamises topeltmaksustamise kaotamise läbi.
Seoses ülekandevõrgus kehtima hakanud uue liitumistasude kontseptsiooniga kaotatakse tagatise nõue ja põhivõrguettevõtja tagastab seni realiseerimata tagatised, kuid jaotusvõrgus küll kaob uute tagatiste nõue, ent seadusega täpsustatakse seni kehtivate, realiseerimata tagatistega seotud nõudeid.
Seadust muudetakse, et tõhustada riigi osaluse valitsemist ning muuta nõukogude ja siseauditi regulatsioon paindlikumaks ja selgemaks.
Ministeerium kui osaluse valitseja saab edaspidi ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi äriühingu nõukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse.
Väheneb nende sihtasutuste hulk, kus üks nõukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul 59-lt 20-le. See kohustus jääb ainult suurematele sihtasutustele.
Oluliselt tõstetakse siseauditi kohustuse rakendumise lävendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht ületab 15 miljonit eurot või tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja siseauditi üksust. Siseauditi kohustusega äriühingute arv tõuseb 18-lt 19-le, sihtasutuste arv väheneb 47-lt 20-le.
Osaluse valitsejale antakse selgesõnaline õigus tutvuda nõukogu töö ja siseauditi dokumentidega, näiteks protokollide ja audititulemustega. See parandab riigiettevõtete juhtimise läbipaistvust ja järelevalvevõimalusi.
Seletuskirjas märgitakse, et 31. juuli 2025 seisuga oli riigil osalus 27 äriühingus, sh 3 mitteaktiivset; 65 sihtasutuses ja 15 MTÜs.
Muudatuste eesmärk on võimaldada vastava välislepingu olemasolu korral viia Eesti vanglates täide välisriigi kohtus mõistetud vanglakaristusi. Vanglarendi eesmärk on Tartu Vangla pindade sihtotstarbelises kasutuses hoidmine ja vangla personali hõivatuna hoidmine. Lisaks on muudatuse laiemaks eesmärgiks vähendada riigi kulusid, suurendada tulusid ning aidata sellega kaasa riigirahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele.
Seaduseelnõu eesmärk on aidata perevägivalla ohvritel vägivallaringist väljuda ja tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selleks täiendatakse korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kohaldamise aluseid selliselt, et lisaks senistele alustele, on politseil võimalik rakendada viibimiskeeldu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvrite õiguste kaitseks. Muudatuses täiendatakse korrakaitseseaduse §-i 44, mille kohaselt saab politsei kohaldada viibimiskeeldu ohvriabi seaduse tähenduses perevägivalla ohvri õiguste kaitseks kuni 72 tundi. Samuti muutub viibimiskeelu protokollime perevägivalla juhtumite korral kohustuslikuks.
Muudatused lihtsustavad ultraharuldaste haigustega inimeste ravile pääsu, teevad apteegis valmistatavad ravimid haavatavatele rühmadele rahaliselt jõukohasemaks, samuti korrastatakse välisravi reeglid.
Ultraharvikhaiguse ravimite rahastamise otsustamine muutub kiiremaks. Senine praktika sõltus sageli tootja ärihuvist ja taotlusest, mis võis võtta kuni 13 kuud.
Üliharuldaste haigusega patsiendid ja nende arstid saavad edaspidi taotleda ravimi rahastamist erandkorras ise, kui tootja ei ole veel esitanud taotlust või ei teegi seda turu väiksuse tõttu. Tervisekassa hindab ravimi mõju, võtab tootjaga ühendust ja lepib tootjaga hinna kokku. Vajadusel konsulteerib ravimikomisjoniga. See võimaldab tervisekassa juhatusel teha otsuse kiiremini. Ravi tõenduspõhisusest põhimõttest ei loobuta.
Väga haruldaste haigustega patsientide arv on väike, kuid kulud on suured ja mõjutab inimeste elusid. Muudatusega saab aastas kiiremini hüvitada ca 3–5 uut ultraharvikhaiguse ravimit kuni 10 patsiendile. 2024. aastal vajas ultraharvikhaiguse ravimit 55 inimest, kogumaksumusega 6,5 miljonit eurot.
Teise olulise muudatusena saab Tervisekassa hakata standardretsepti alusel apteegis valmistatavaid ravimeid soodsamalt hüvitama.
Seni maksid patsiendid apteegis valmistatavate ravimite eest täishinna. Soodusmäär hakkab kehtima eelkõige lastele ja neelamisraskustega inimestele. Standardretseptide loomine teeb ka arstidele ravimi väljakirjutamise ja apteekritele valmistamise kiiremaks.
Seletuskirja kohaselt kirjutas eelmisel aastal apteegis väljastatavaid ravimeid välja ligikaudu 1500 arsti ning neid valmistas 112 apteeki. Vähemalt ühe apteegis valmistatava ravimi ostis 17 512 inimest, lahuste või pulbrite kasutajaid on ca 700.
Kolmandaks, seaduse muudatustega ühtlustatakse ka välisravi ja riigisisese ravi korraldus ning muudetakse asjassepuutuv menetlus kõigi osapoolte jaoks kiiremaks ja õigusselgemaks. Välisravi on ravi või uuring välisriigis, kui Eestis vajalikku ravi, oskust või tehnoloogiat ei ole. Eelmisel aastal sai Tervisekassa kaudu välisravi 64 inimest.
Eelnõus esitatud muudatuste jõustumisel väheneb inimeste, ettevõtete ja riigi halduskoormus. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. mail 2026, et saaks teha vajalikud registri- ja infotehnoloogilised arendused.
Leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut, mille eesmärk on soodustada investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel.
Leping annab investoritele suurema õiguskindluse maksusüsteemi suhtes, kõrvaldatud on võimalik topeltmaksustamine.
Eelnõu valmistab ette õppelaenureformi, mis muudab õppelaenu tudengitele senisest kättesaadavamaks. Reformi keskmes on õppelaenu tingimuste leevendamine ning süsteemi ajakohastamine praegustele vajadustele vastavaks.
Olulisim muudatus on käendaja või kinnisvaratagatise nõude kaotamine alates 2026. aasta septembrist. Senise tagatise asemel hakkavad pangad hindama taotlejate maksekohustusi ja maksekäitumist, mis teeb õppelaenu võtmise võimalikuks ka neil noortel, kellel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida.
Eelnõu kohaselt muutuvad soodsamaks laenutingimused: intressimäär langeb ning riik tagab pankadele edaspidi kommertsintressi kuni 1,5% + 6 kuu euribor aastas. Praegu kehtib piir 3% + 6 kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, 2025/2026. õppeaastal kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Oluline muudatus on ka tagasimakseperioodi pikendamine. Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis tulevikus pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Pikem periood tähendab väiksemaid igakuiseid makseid ja leevendab lõpetajate majanduslikku koormust.
Reformi ettevalmistamisel on arvesse võetud, et praegu kasutab õppelaenu keskmiselt ligikaudu 1800 üliõpilast aastas ehk ainult 4% potentsiaalsetest laenusaajatest. Neist omakorda ligi 8% võtab laenu välismaal õppimiseks.
Õppelaene väljastavad Swedbank ja LHV intressimääradega vastavalt 1,99% + 6 kuu euribor ja 1,95% + 6 kuu euribor.
Eelnõuga täpsustatakse avaliku teabe seaduses e-riigi personaalsete teenuste õiguslikke aluseid. Seaduse jõustumisel tekib selgem õiguslik alus andmenõusolekuteenusele ja personaalsete digiteenuste pakkumisele riigiportaalis eesti.ee ning volituste haldamise süsteemile, mis lihtsustab nii inimeste kui ettevõtete suhtlust riigiga. Eesti on maailmas esmakordselt loomas lahendust, mis koondab avaliku ja erasektori volitused ja andmenõusolekud ühte keskkonda, et inimene ja ettevõte saaks neid mugavalt ja turvaliselt hallata.
Riigi infosüsteemi kuuluvatele asutustele tehakse andmenõusolekusüsteemi kasutamine kohustuslikuks nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil, tingimusel et see toimub vastava X-tee teenuse vahendusel. Suured andmekogud, näiteks rahvastikuregister, isikut tõendavate dokumentide andmekogu, saavad seejuures ise otsustada, kas, mis osas ja millal andmenõusolekuteenusega liidestuda.
Luuakse andmenõusolekusüsteem, kus inimesed saavad anda, hallata ja tagasi võtta oma nõusolekuid, ning volituste haldamise süsteem, kus ettevõtjad saavad hallata oma volitusi (nt volitada raamatupidajat esitama majandusaasta aruannet); kasutajatele on see vabatahtlik.
Eesti teabeväravast eesti.ee saab sündmusteenuste pakkumiseks keskne kontaktpunkt, mida arendatakse tehnoloogianeutraalseks. Portaalis hakatakse kuvama kogu teenuseprotsessi isikustatud kujul täpsete sammudena – millised vajalikud sammud on juba astutud ning mida on vaja veel teenuse saamiseks teha.
Luuakse Tõlkevärav, kus riigiasutused saavad ühtses keskkonnas hallata tellitavaid tõlkeprojekte. See aitab tõsta tõlgete kvaliteeti ja toetab eesti keele elujõudu digiühiskonnas, kuna anonüümitud tõlkemälusid, millele ei kehti juurdepääsupiirangud, jagatakse avaandmetena ka erasektoriga. Alates 2027. aastast oleks Tõlkevärav kõigile avatud (n-ö Eesti Google Translate), võimaldades nii masintõlget kui ka anonüümitud tõlkemälude kasutamist. Arendused toovad kaasa ligikaudu 20,7 miljoni euro suurused arenduskulud, sh u 19,2 mln eurot RRF vahendeid ja 1,5 mln eurot riigieelarvelist raha.
Ratifitseerimiseks esitatud seaduse eelnõu on Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise ja tegevusega seotud küsimusi reguleeriv Euroopa Nõukogu välisleping.
Käesoleva aasta juulis leppisid Ukraina ja Euroopa Nõukogu kokku agressioonikuriteo eritribunali loomises Euroopa Nõukogu egiidi all.
Eritribunal on rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja mõista kohut Venemaa agressioonikuritegusid toime pannud isikute üle, sealhulgas Venemaa Föderatsiooni tippjuhtkonna üle ka pärast nende ametiaja lõppu. Tribunalil on õigus agressioonikuriteos süüdi mõistetud isikuid karistada vastavalt rahvusvahelisele õigusele.
Eesti on osalenud eritribunali ettevalmistavas töös alates 2022. aastast, olles osa 40 riigist koosnevast tuumikgrupist, kuhu kuulusid ka Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025. aasta kevadel, koostades tribunalile vajalike alusdokumentide projektid.
Ukraina esitas tribunaliga seotud dokumendid Euroopa Nõukogule 14. mail 2025, mille järel Euroopa Nõukogu ministrite asekomitee (MAK) andis 24. juunil 2025 volituse allkirjastada kokkulepped tribunaliga ning asutada halduskomitee.
Kokkuleppele kirjutasid alla Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ukraina president 25. juunil 2025, ning Ukraina parlament ratifitseeris selle 15. juulil 2025.
Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eritribunali rahastamise kohustuse. EN-i esialgne arvestus eritribunali aastaseks kuluks on 60–70 miljonit eurot, mis jagatakse kokkuleppe osalisriikide vahel. Kokkulepe on tähtajatu ning riigi rahaline kohustus saab olema pikaajaline.
Kehtivad nõuded lubade taotlemisel ja järelevalve tegemisel on kohati ebaproportsionaalsed, dubleerivad ega vasta tegelikele terviseriskidele.
Eelnõuga kavandatakse muudatusi atmosfääriõhu kaitse seaduses, erakooliseaduses, noorsootöö seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, sotsiaalhoolekande seaduses, rahvatervishoiu seaduses, ravimiseaduses ja turismiseaduses.
Muudatused lihtsustavad tegevuslubade väljaandmist ja järelevalve protsesse, kaotatakse sisutühjad või dubleerivad kohustused.
Näiteks koolide ja sotsiaalteenuste (lapsehoid, asendushooldus, turvakodud jne) puhul kaob kohustus küsida tegevusloa taotlemisel eraldi terviseameti hinnangut. Terviseamet hindab terviseohutust ruumide kasutusele võtmisel ja hiljem järelevalves. See teeb asutuste käivitamise ja teenuste pakkumise kiiremaks.
Noortelaagrites kaovad liigselt detailirohked nõuded. Praegu tuleb laagrite korraldajatel näiteks järgida nõudeid söögiaja kestuse osas ja terviseamet peab selle täitmist kontrollima.
Terviseamet vabaneb KOV-ide osas topeltkontrollist. Näiteks ei pea kohalikud omavalitsused enam saatma müra vähendamise tegevuskavasid ja mürakaarte ametile lihtsalt teadmiseks. Amet saab dokumentidega tutvuda järelevalve käigus.
Seaduse täiendamise eesmärk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. Eelnõuga sätestatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 15 protsendi võrra.
Eelnõu näeb ette lubada öösihiku kasutamine nuhtlusisendite küttimisel, vajadusel võõrliikide tõrjel ning vigastatud uluki hukkamisel. Eelnõu näeb ette teatud juhtudel tasuta jahiloa väljaandmise ja jahi lubamise kaitsealade sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis.
Eelnõu kohaselt on Keskkonnaametil õigus kehtestada uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks, inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks, võõrliigi surmamiseks, uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks ja liiklusõnnetuses või muus õnnetuses viga saanud uluki surmamiseks tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades, kunstliku valgusallika abil ning öösihikut kasutades.
Jahiseadust muudetakse, et edaspidi antakse sellistel juhtudel jahiluba välja tasuta nendes piirkondades, mis jääb väljapoole jahipiirkonda. Samuti kehtib see kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal, aga ka riigi veekogu osas.
Looduskaitseseaduse muudatustega sätestatakse eelnõus erisus, et sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis hetkel kehtivad piirangud ei kehti kaitseala valitseja nõusolekul jahipidamisele sigade Aafrika katku ja teiste uluki kaudu levivate haiguse tõkestamise korral.
Eelnõu näeb ette edendada andmepõhiseid transpordilahendusi ja tagada Euroopa Liidu intelligentseid transpordisüsteeme (ITS) käsitleva direktiivi nõuete rakendamine Eestis.
Muudatusega kohustatakse Transpordiametit ja kohalikke omavalitsusi tegema liiklus- ja liikuvusandmed kättesaadavaks masinloetaval kujul. Sellised andmed on näiteks kiiruspiirangud, möödasõidukeelualad, teetööd, liiklusteavitused ning sõidukite kõrgus- ja massipiirangud.
Eesmärk on, et nii avaliku kui erasektori teenusepakkujad, nagu Waze, Google, aga ka teehooldajad, saaksid kasutada neid andmeid reaalajas. See võimaldab pakkuda täpsemat ja usaldusväärsemat liiklusinfot ning toetab turvalisema, sujuvama ja keskkonnasäästlikuma liikuvuse arengut.
Uue õigusliku raamistiku kaudu kujuneb koostoimeline intelligentne transpordisüsteem, kus näiteks sõiduk tuvastab libeduse ja saadab hoiatuse nii lähedal liikuvatele sõidukitele kui teehaldussüsteemile.
Muudatused viivad turvalisema, sujuvama ja andmepõhisema liikluse poole, kus marsruute saab valida vastavalt tegelikele liiklusoludele. See toetab nutika ja jätkusuutliku liikuvuse arengut Eestis.
Eelnõu eesmärk on vähendada isikute halduskoormust ja muuta regulatsioonid paindlikumaks. Eelnõukohase seadusega maaparandusseaduses tehtavad muudatused kaotavad täienduskoolituse nõude ja lihtsustavad vanade maaparandussüsteemide registrisse kandmist ning riigivaraseaduses tehtavad muudatused lihtsustavad põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaa kasutusse andmist ja võõrandamist. Kõik muudatused vähendavad isikute halduskoormust.
Uue inimgeeniuuringute seaduse eelnõu eesmärk on muuta geenivaramu ja geeniuuringute korraldus selgemaks, ajakohasemaks ja läbipaistvamaks. Eelnõu täpsustab, millised andmed geenivaramusse kantakse, kes neid edastab ja kuidas geenidoonor saab oma tahteavaldusi muuta. Luuakse õiguslik alus, et geenidoonori terviseandmeid saaks täiendada riigi infosüsteemidest ning tema soovil edastada geneetilisi andmeid tervise infosüsteemi personaalmeditsiini teenuste osutamiseks. Eelnõu aitab tugevdada inimeste usaldust ja kontrolli oma geeniandmete üle, luua turvaline ja tõhus andmetöötluse raamistik ning viia geeniteadus praktikasse. Eesti liigub sammu edasi inimesekeskse, teaduspõhise ja turvalise tervishoiu suunas, ühendades teaduse, eetika ja tehnoloogia, et pakkuda inimestele võimalust elada kauem, tervemalt ja teadlikumalt.
Teadusuuringutes kehtestatakse geneetiliste andmete töötlejatele ühtsemad reeglid ning eetika kooskõlastusi hakkab koordineerima üks keskne eetikakomitee, mis muudab protsessi kiiremaks ja selgemaks. Andmeid antakse teadlastele kasutada pseudonüümitud kujul turvalises töötluskeskkonnas ning nende kasutamine on tasuline, et katta andmete ettevalmistamise ja töötlemise kulud. Eelnõu keelab inimeste diskrimineerimise nende DNA, geneetiliste omaduste või pärilike riskide alusel, võimaldades sellise diskrimineerimise korral pöörduda võrdõiguslikkuse voliniku poole. Muudatused vähendavad bürokraatiat ja halduskoormust, lihtsustavad teadusuuringute läbiviimist ning suurendavad andmete taaskasutust ja usaldusväärsust.
Eelnõuga ajakohastatakse ehitusõigust ja tehakse ehitus- ja planeerimisprotsessid lihtsamaks, kiiremaks ning paindlikumaks nii elanikele, ettevõtetele kui kohalikele omavalitsustele.
Suurimad muudatused puudutavad projekteerimistingimusi. Edaspidi pole vaja muuta detailplaneeringut. Piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse krundile lisada väiksem abihoone nagu saun, kuur või garaaž. Samuti piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui soovitakse muuta rajatava hoone aluspinda või korruste arvu, täpsustada rajatise liiki, näiteks asendada elektriküte maakütte vastu, või rajada uue hoone juurde varjend.
Varjendite rajamine muutub samuti lihtsamaks. Alates 2026. aasta juulist peab igal uuel hoonel olema varjend, mille lisamiseks piisab projekteerimistingimuste täpsustamisest, kui üldplaneering seda võimaldab. Eramajade ja paariselamute puhul plaanitakse loobuda kasutuslubade taotlemisest. Piisab lihtsustatud kasutusteatisest ehitisregistris, mis kajastab hoone põhiandmeid.
Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale. See tähendab, et ehitamise viibimisel ei pea kohalikku omavalitsust mitu korda teavitama. Samuti ei ole suuremate ehitusprojektide puhul mitme hoone ehitamise korral vaja esitada iga hoone kohta eraldi kasutusloa taotlust. Väiksemate, alla 20 m² mitteelamute puhul pole üldse tarvis ehitusluba ega teatist – piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest.
Olulised muudatused tehakse ka vanade hoonete registris seadustamisel. Selgemaks ja õiglasemaks muutub õigusliku aluseta ehitiste registrisse kandmine, mis annab inimestele võimaluse oma kinnistud ja hooned korrektselt registrisse kanda. Enne 1. juulit 2015 ehitatud hoonete puhul on seadustamise eelduseks hoone ohutus, enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised loetakse automaatselt õiguspärasteks. Lisaks kaob senine 500-eurone riigilõiv, mida tuli maksta seadustamata hoonete registrisse kandmisel.
Puurkaevu ja -augu rajamisel kaob edaspidi kohustus asukohta eelnevalt kooskõlastada, piisab ehitusteatise ja projekti esitamisest.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tõsta kogu ELis küberturvalisuse taset ja ühtlustada reegleid. Pädevaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub ka Euroopa Komisjoni uue määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve. Vajadusel võib valitsus edaspidi osa ülesandeid edasi delegeerida.
NIS2 ülevõtmine suurendab küberturvalisuse nõuete järgijate hulka Eestis ligikaudu 3000 võrra, kokku kasvab nõuete järgijate hulk kuni 6500ni. Küberturvalisuse nõuete ühtlustamine tõstab ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide turvalisust ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi mitmes seaduses, sh e-identimise, side, transpordi ja tervishoiu valdkonnas.
Direktiivi ülevõtmine suurendab suurte ja keskmiste ettevõtete halduskoormust. Et halduskoormus tervikuna ei kasvaks, plaanib valitsus heaks kiita määruse, mis leevendab võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Keeleõppe korraldus koondatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus ja tagada toimivamad lahendused ühiskonna ja tööturu jaoks. Kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdatakse eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandatakse eesti keele õpet täiskasvanutele. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks.
Kuna Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks, on oluline nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes. Nõuet laiendatakse kõigile avalik-õiguslikele asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.
Eelnõuga ajakohastatakse kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. See vähendab KOV-ides töökoormust, loob selgema õigusraamistiku ja annab omavalitsustele suurema paindlikkuse oma rahakasutuse korraldamisel.
Eelnõuga kehtestatakse viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus riikliku teenusena, mida on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Samuti täpsustakse abivahendite omaosaluse ja hooldusteenuse osutajate kohustusi abivahendite tagamisel, et suurendada õigusselgust.
Toimetulekutoetuse regulatsiooni muudatused teevad toetuse taotlemise lihtsamaks ja õiglasemaks. Toimetulekutoetuse muudatused hõlmavad ka perekondade ja töötamise toetamist ning eluasemekulude hüvitamise õiglasemat ja läbipaistvamat korraldamist. Lisaks antakse üksi elava pensionäri toetuse määra kehtestamise õigus valdkonna eest vastutavale ministrile.
Sammasteülese pensioni arvutamiseks täpsustatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi edastatavaid andmekoosseise.
Sotsiaalmaksuseaduse muudatused ühtlustavad sotsiaalmaksu jagamise reegleid, tagades osalise või puuduva töövõimega töötajatele võrdse kohtlemise pensioniõiguste kujunemisel.
Abivahenditeenuse, viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse, üksi elava pensionäri toetuse ja sotsiaalmaksu seaduse muudatuste jõustumine on plaanitud 1. jaanuaril 2026. Toimetulekutoetuse muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. Üldises korras on plaanitud jõustuma pensionikalkulaatori ja toimetulekutoetuse eluasemekulude hüvitamise läbipaistvamaks muutmise ning pangakontode väljavõtete esitamisega seotud muudatused. Eelnõu on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega.
Riigi 2025. aasta lisaeelarve eelnõuga vähendatakse kulusid 19,9 miljonit, investeeringuid 12,0 miljonit ja suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3. Kulude ja investeeringute vähenemine on seotud eelkõige 2026–2029 riigi eelarvestrateegia protsessis tehtud otsustega, sh ministeeriumi valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide esitatud taotlustest eelarvet käesolevast aastast järgnevatesse ümber planeerida erinevate projektide elluviimise ajagraafiku täpsustamisest. Lisaks suurendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvet 39 miljonit nii Ukraina abistamiseks kui ka kaitseotstarbelisteks hangeteks.
Eelnõuga jäetakse ära 2026. aastasse plaanitud kahe protsendipunktiline tulumaksu ja ettevõtluskonto maksu määra tõus. Ukraina jätkuvaks toetamiseks pikendatakse kahe aasta võrra annetuste maksuvabastuse erikorda kaheksale heategevuslikule ühingule
Eelnõu käsitleb riigihangete vaidlusi lahendava vaidlustuskomisjoni (VaKo) rahastust, eesmärgiga ajakohastada riigilõivumäärad.
Praegused, 2007. aastast kehtivad lõivud katavad vaid ligikaudu 50 protsenti VaKo tööjõukuludest, samas on oluliselt kasvanud komisjoni töökoormus ja kulud.
Riigihanke vaidlustamisel makstavaid riigilõive plaanitakse kahekordistada: alla rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 640 eurolt 1280 eurole ja üle rahvusvahelise piirmäära hangete puhul 1280 eurolt 2560 eurole.
Eelnõu on seotud 2026. a riigieelarve seadusega. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seadust ja riigieelarve seaduse muutmise seadust. Eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu fiskaalse järelevalve uuendatud raamistik, täpsustatakse Eelarvenõukogu rolli ja ülesandeid ning uuendatakse siseriikliku eelarvereegli nõudeid.
Eelnõu kohaselt on 2026. aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot. Eelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, mis jääb ELi poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiresse. Eelarvepuudujäägi märkimisväärse süvenemise tõttu kasvab järgmise aasta võlakoormus 1,7 miljardi euro võrra 25,9 protsendini SKPst.
Eelnõu peamiseks eesmärgiks on hasartmängu valdkonna regulatsioonide ajakohastamine, sealhulgas Eestis hasartmängukorraldajate ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tõstmine eesmärgiga parandada hasartmängu maksulaekumist spordi ja kultuuri rahastamise suurendamiseks. Hasartmängu korraldamise tegevusloa andmise eelduseks kehtestatud nõuete täiendamine toetab otseselt nimetatud eesmärgi saavutamist.
Eelnõuga koondatakse erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja turvariske. Selleks viiakse teenindajakaartide taotluste menetlemine ja väljastamine ning nende haldamine (andmekoosseis) üle riiklikust ühistranspordiregistrist (ÜTRIS) majandustegevuse registrisse (MTR). Transpordiametile kaasnevad ÜTRIS-es andmekoosseisu majutamisega tõsised turvariskid, kuna süsteem on aegunud ja hooldamata. Aegunud ja hooldamata andmekoosseisu jätkuv majutamine ohustab ka teisi Transpordiametis kasutusel olevaid süsteeme, mis asuvad samas klastris. Seetõttu lõpeb teenindajakaartide praegusel viisil avalikkusele näitamine.
Praegu taotletakse ja menetletakse teenindajakaarte MTR-is, kuid füüsiliste kaartide väljastamine, haldamine ja avaldamine toimub ÜTRIS-es. Väljastatud teenindajakaarte oli samuti võimalik leida ÜTRIS-es. Selline killustatus suurendab nii riigi kui ka ettevõtjate haldus- ja töökoormust.
Muudatuse tulemusel viiakse teenindajakaartide taotlemine, väljastamine ja nende üle arvestuse pidamine üle MTR-i. See vähendab registrite dubleerivat haldamist, parandab andmete turvalisust ning lihtsustab asjaajamist nii riigi kui ka ettevõtete jaoks. Muudatusega väheneb ettevõtjate halduskoormus.
Eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parema ülevaate nende kohta tehtud päringutest.
Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse, puudub hetkel tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada.
Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad kasutajad peavad enne registriga liitumist liidestuma ka tehnilise lahendusega (nn andmejälgija), mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Vastav kohustus kehtib ka varem liitunud asutustele ja isikutele, sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (koda).
Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude regulatsiooni, sätestades seaduse tasandil andmekogudes töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning volitusnormis selgemalt põhimääruse kehtestamise raamid.
Eelnõu eesmärk on minna seksuaalkuritegude puhul üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning viia karistusseadustiku sätted vastavusse Istanbuli konventsiooniga. Seksuaalvägivalda käsitlevat regulatsiooni muudetakse nii, et nõusolekuta seksuaaltegevus on karistatav.